Lühivastus ettevõtjale
Üldreegel: kui sul on kohustus arve väljastada, tuleb seda teha 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimise päevast. MTA selgitab sama põhimõtet oma käibemaksuarvestuse juhistes ja viitab käibemaksuseaduse § 37 arvenõuetele.
- Kaup: enamasti hakatakse 7 päeva lugema päevast, mil kaup saadetakse või antakse ostjale üle.
- Teenus: enamasti hakatakse 7 päeva lugema päevast, mil teenus osutati või sai valmis selles ulatuses, milles käive tekkis.
- Ettemaks: kui saad ettemaksu enne käibe tekkimist, tuleb arveldamisel vaadata eraldi ettemaksu ja lõpliku tehingu hetke.
- Püsivad teenused: korduvate teenuste puhul määrab tähtaja see, millal teenuse käive vastavalt lepingule ja arvestusperioodile tekib.
Millest 7 päeva arvestatakse?
Kõige praktilisem viis on küsida: millal käive tekkis? Eesti käibemaksureeglites seotakse arve väljastamise tähtaeg just käibe tekkimisega. See tähendab, et lugemine ei alga sellest, millal raamatupidaja jõuab arvete tegemiseni või millal ostja palub arve saata.
Kui müüd kaupa, on lähtepunkt tavaliselt kauba lähetamine või üleandmine. Kui osutad teenust, on lähtepunkt teenuse osutamise hetk. Kui tegemist on ettemaksuga, võib arveldamise loogika olla kahes osas: kõigepealt ettemaksu dokumenteerimine, seejärel lõplik arve ülejäänud summale.
Tüüpilised olukorrad ja tähtajad
| Olukord | Millal arve väljastada? | Praktiline märkus |
|---|---|---|
| Tavaline kauba müük | Üldjuhul 7 kalendripäeva jooksul kauba lähetamisest või üleandmisest | Arve ei pea ootama maksetähtajani. |
| Ühekordne teenus | Üldjuhul 7 kalendripäeva jooksul teenuse osutamisest | Kui töö valmis mitmes osas, vaata, millal käive iga osa kohta tekkis. |
| Ettemaks / avanss | Ettemaksuga seotud arveldus tehakse siis, kui ettemaks laekub või tuleb dokumenteerida vastava tehingu osa | Lõplik arve võib tulla hiljem, kui töö või tarne lõpeb. |
| Püsiv või perioodiline teenus | Lähtuda tuleb lepingust ja arvestusperioodist, kuid arve ei tohiks jääda venima pärast perioodi käibe tekkimist | Näiteks igakuine teenus arveldatakse tavaliselt kord kuus. |
| Osaline tarne või etappide kaupa töö | Iga eraldi käibe tekkimise osa kohta hinnatakse tähtaega eraldi | Kui töö aktitakse etappide kaupa, arvesta iga etapi kuupäevaga. |
| Maksetähtaeg 14 või 30 päeva | See ei muuda arve väljastamise 7 päeva reeglit | Maksetähtaeg on kliendile tasumise tähtaeg, mitte arve loomise viimane päev. |
See tabel on praktiline kokkuvõte tüüpilistest olukordadest. Kui sul on näiteks ehitusobjekt, hooldusleping või kuu lõikes koostatav teenusarve, siis lepingu sõnastus ja käibe tekkimise hetk on eriti tähtsad.
Arve kuupäev vs maksetähtaeg
Ettevõtjad kasutavad sõna tähtaeg sageli kahes eri tähenduses. Esimene on arve väljastamise tähtaeg, mille kohta see artikkel käib. Teine on maksetähtaeg, st kuupäev, millal klient peab arve tasuma.
Näide: teenus osutati 5. mail. Arve väljastad 8. mail. Maksetähtajaks paned 22. mai. Sellisel juhul on kõik loogiline: arve väljastati 7 päeva reegli sees ning klient peab tasuma hiljem kokkulepitud kuupäeval.
Kas arve tuleb alati väljastada?
Kõik olukorrad ei ole samad. B2B tehingute puhul on arve väljastamine ettevõtte tavapärane osa. Füüsilisele isikule müües ei ole iga tehingu puhul samasugust arvenõuet nagu ettevõttele müües, kuid raamatupidamise algdokument peab siiski tehingut tõendama.
Kui sa ei ole kindel, millised andmed arvel peavad olema, vaata ka meie juhendit Arve Eestis 2026 ja praktilist lehte arve koostamise programm. Need aitavad siduda seaduse nõuded igapäevase töövooga.
Kuidas tähtajast Arvetehas kinni pidada?
- Loo klient ja sisesta teenus või toode kohe pärast tehingut või töö valmimist.
- Koosta arve samal päeval või võimalikult kiiresti — nii ei jää 7 päeva tähtaeg unarusse.
- Kasuta salvestatud tooteid, kliente ja maksetingimusi, et arve valmiks paari minutiga.
- Kui vajad hiljem masinloetavat arvet, saad samast tehingust teha PDF-/XML-arve ning Business Pro paketis saata e-arve otse edasi.
- Hoia silm peal perioodiarvetel ja korduvatel teenustel, et kuu lõpu arveldamine ei jääks järgmise perioodi sisse lohisema.
Arveteha aitab muuta protsessi rutiinseks: teed arve õigel ajal valmis ja alles seejärel tegeled maksetähtaja, PDF-i või e-arve saatmise viisiga. Eesmärk on, et seadusest tulenev tähtaeg ei sõltuks sellest, kui kiire on kuu lõpp.
Mida arve peab sisaldama?
Tähtaeg on ainult üks osa korrektsest arvest. Sama oluline on ka sisu: müüja ja ostja andmed, arve number, kuupäevad, kauba või teenuse kirjeldus, hinnad, käibemaks ja summa. Käibemaksukohustuslase jaoks tulevad mängu käibemaksuseaduse konkreetsemad arvenõuded.
Kui vajad kontrollnimekirja, loe meie juhendeid Kuidas koostada arvet OÜ nimel? ja Kuidas koostada arvet FIE nimel?. Seal on väljad ja näited eraldi lahti kirjutatud.
Kokkuvõte
Enamiku Eesti ettevõtjate jaoks on vastus lihtne: arve tuleb üldjuhul väljastada 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest. Kauba puhul lähtutakse enamasti üleandmisest või lähetamisest, teenuse puhul osutamise hetkest. Maksetähtaeg on eraldi kokkulepe ega lükka arve väljastamise tähtaega edasi.
Kui sinu töö käib etappide, ettemaksete või korduvate teenuste kaudu, tasub protsess oma lepingute ja arveldamise rütmiga läbi mõelda. Mida kindlamalt eristad käibe tekkimist, arve kuupäeva ja maksetähtaega, seda vähem tekib vaidlusi nii kliendi kui ka raamatupidamisega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas arve peab alati olema tehtud samal päeval?
Mitte alati. Üldreegel on, et arve tuleb väljastada 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest. Sama päeva arve ei ole igal juhul kohustus, kuid praktikas on see sageli kõige turvalisem variant.
Kas 7 päeva hakatakse lugema arve koostamise päevast?
Ei. Tähtaeg ei hakka jooksma sellest, millal otsustad arvet teha, vaid sellest, millal käive tekkis — näiteks kauba üleandmisest või teenuse osutamisest.
Kas maksetähtaeg 30 päeva tähendab, et arve võib ka 30 päeva pärast teha?
Ei. Maksetähtaeg on kliendi tasumise tähtaeg. Arve väljastamise tähtaeg on eraldi ja üldjuhul 7 kalendripäeva käibe tekkimisest.
Kuidas on lood ettemaksuarvetega?
Ettemaksu puhul tuleb vaadata ettemaksu ja lõpliku tehingu hetke eraldi. Praktikas tähendab see, et ettemaksuga seotud arveldus võib toimuda varem kui lõplik arve ülejäänud summale.
Kas sama reegel kehtib püsivatele teenustele?
Põhimõte jääb samaks, kuid oluline on, millal perioodi käive tekib. Korduvate teenuste puhul tuleks lähtuda lepingust, arvestusperioodist ja sellest, kuidas teenus on kliendile üle antud või arvestatud.
Kust ma vaatan, mida arvele täpselt kirjutada?
Vaata meie juhendeid „Arve Eestis 2026”, „Kuidas koostada arvet OÜ nimel?” ja „Kuidas koostada arvet FIE nimel?”. Sealt leiad arve kohustuslikud andmed ja praktilised näited.
Ametlikud allikad
- MTA — Käibemaksuarvestus ja arved
- Riigi Teataja — Käibemaksuseadus § 37
- Rahandusministeerium — raamatupidamise algdokumendid, arved ja e-arved
Kontrolli ametlikku allikat, kui olukord on erandlik või seotud piiriüleste tehingutega.
